Minu lugu saab alguse juba varakult. Ma arvan, et ma võisin olla umbes 5-ne, kui mul oli esimene kokkupuude seksiga. Nimelt umbes sel ajal oli mu vanem vend parasjagu kõige hullemas pubeka faasis ja ta tahtis harjutada. Ta tegi seda minu peal. Mitte üks, vaid mitmeid kordi! Tol ajal ei saanud ma aru, mida ta minugateeb, aga ma teadsin, et see ei meeldi mulle ja ma ei tohtinud sellest mitte kellelegi rääkida. Ega ma poleks julgenudki - see oli ju asi, millest ma aru ei saanud ja see tundus nii vale.
Õnneks aeg möödus, aga mind jäi see kummitama. Koolis hakati meile rääkima sellest, kuidas meie kehad arenevad. Meile räägiti seksist, näidati demonstreerivaid videosid, multikaid ja neid vaadates sain ma täpselt aru, mis minuga tehtud oli. Kõige haigem asja juures oli, et meil koolis soovitati, et noored tüdrukud hakkaks enda suguorganeid "masseerima". Ajaks, kui me jõuame esimesse vahekorda, ei oleks meil siis valus. Muidugi seal me kõik itsitasime ja mõtlesime, et appi kui rõve! Aga eks see tundus ka veidi põnev ja mu sõbranna kutsus pundi meie klassi tüdrukuid enda poole pornot ja Maajasid vaatama, mida ta vanematel leidus kapis kuhjadena. See oli umbes 3-4 klass.
Samal ajal sattusin ma jälle seksuaalse ahistamise ohvriks ja nüüd oli kurjategijaks minu isa kasuvend. Ma sain hästi läbi tema tütrega ja too kutsus mind ööseks enda poole. Mu ema ei lubanud mul üldiselt sõpradele ööseks külla minna, aga kuna oli tegemist onuga, siis ta lubas. See tundus nii põnev, kuid kõik muutus siis, kui ma seal olin. Me mängisime sõbrannaga ja meil oli tore. Aga hetkedel, kui mu sõbrannat lähedal ei olnud, hakkas onu mind katsuma - katsus üht tissi ja näpistas tagumikku. Tema jaoks oli see nii naljakas, minu jaoks õudne. Öösel, kui me magasime, toppis ta oma käe mu öösärgi alla ja katsus mind nii väljast kui seest. Ma ei julgenud end liigutada ja ma ei osanud midagi teha, mul oli nii häbi, ma kartsin. Kui ta lõpetas, ütles ta mulle, et ma tean, et see meeldis sulle! See ei olnud nii, aga see lause jäi mind kummitama.
Kõigest sellest oli mul takkinud alaväärsuskompleks ja see väärastas mu mõttemaailma. Kuna mu peas keerles pidevalt lause: "ma tean et see sulle meeldis" ja koolis öeldi, et me peame enda keha tundma õppima, siis ma hakkasin ka tegelema eneserahuldamisega. Ma teadsin, et see ei ole tegelt õige ja see oli minu jaoks rõve, aga ma ei suutnud ka sellest loobuda. Ma ei ole kasvanud kristlikus peres, aga juba 6-aastaselt ma hakkasin käima pühapäevakoolis, kus mulle meeldis. Umbes 14-selt hakkasin ma reaaselt endale aru andma, et Jumal on olemas.
Noortekatel, kus ma käisin, räägiti aeg-ajalt seksist ja muudest teemadest. Ma veendusin üha enam, et eneserahuldamine ei ole õige. Ma palvetasin meeletult, et ma suudaks selle lõpetada, et ma suudaks unustada kõik halva, mis minuga on juhtunud, aga ma ei suutnud. Õnneks pole mul väga olnud võimalik pornot vaadata, vahest harva mõned üksikud korrad. Ma olen kindel, et kui mul oleks olnud võimalus, siis oleks asi veel hullem olnud. Iga kord, kui ma end n-ö rahuldasin, oli mul tunne nagu maailma kõige hullemalt hooral. Ma olin nii vihane enda peale ja ma tahtsin lihtsalt enam mitte olemas olla. Oleks tahtnud surnud olla, aga ma ei oleks suutnud endale kätt külge panna. Õnneks mul oli olemas teadmine, et isegi kui ma olen selline värdjas, siis Jumal ikka armastab mind. Kõige hullemad olid perioodid, kui mind toodi eeskujuks teistele noortele koguduses, sest pealtnäha ma olin täiuslik - ma tegin kõike nii nagu pidi ja mu eksimused olid nende arust tühised ... kui nad vaid oleks teadnud!
Ma olen kogu aeg sellega võidelnud, olen palvetanud ja pikka aega ka suutnud käed endast eemal hoida, aga mingi hetk tuleb jälle saatan mind kiusama ja siis on kõik pekkis! Viimane vahe ma olin n-ö puhas pea aasta. Siis tuli eriti karm umbes kuu-kahene periood, kus ma lihtsalt ei suutnud midagi teha, kui ma ei olnud end “rahuldanud”, ja siis tekkis mul tunne, et ma ei ole mitte kunagi head meest väärt, sest milline mees tahab endale hoora??? Tavaliselt on nii, et mida rohkem sa mööda paned, seda vähem sa Jumala poole pöördud, kuid seekord ma otsisin rohkem Jumalat ja Ta ütles mulle, et see, mis on olnud, on möödunud - see tuleb seljataha jätta.
Ma komistan ja kukun, aga ma tõusen püsti ja ma annan kõik, et jääda püsti. Jumal armastab mind. Peab mind väärtuslikuks ka siis, kui ma olen selline tropp. Jumal armastab mind no matter what.
